1920ndad - edukas võitootja ja eksportija

Rannu Ühistu Piimatööstus asutati 1911. aastal. Piima hakati aga selles töötlema alles 1925. aasta 1. aprillil ning sama aasta juulis tehti piimatööstuses juba eksportvõid. Enne Teist Maailmasõda tegutses Rannu piimatööstus edukalt võitootjana, eksportides enamiku toodangut välismaale, ennekõike Inglismaale. Või oli niivõrd kvaliteetne ja kõrgelt hinnatud, et pärjati mitmete riiklike auhindadega.

Auhinnad:
1. Auhinnatunnistus Rannu ÜPTI sordi või eest 1937. a
2. Ahinnatunnistus Rannu ÜPT meier Karl Noorhanile I sordi või eest 1937. a
3. Auhinnatunnistus Rannu ÜPT meier Karl Noorhanile 1938. a.


annu Piimaühing 1930-ndad

Tunnistus 1

Tunnistus 2

Tunnistus 3

 

1930ndad – esimesed õppinud juustumeistrid


Karl Noorhanist

1937. aasta oli Eesti piimatööstuse jaoks olulise tähtsusega – sel aastal lõpetasid Õisu Piimanduskooli juustumeistrite eriklassi esimesed lõpetajad, kes asusid tööle juustutööstustesse. Nende seas ka noor juustumeister Karl Noorhani, kes asus 1937. aasta veebruaris Rannu Piimaühingu etteotsa, andes tõuke sealsele võitootmise kvaliteedile. Samal aastal toimusid meiereis suured muudatused ka seoses tööstuse üleminekuga aurujõult elektrijõule.

1940ndad – esimesed juustud

Kuni 1940. aastani ei olnud Eestis valmistatud juustu kogused märkimisväärsed – põhiline eksport-artikkel oli endiselt väga kvaliteene või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Kuni 1947. aastani toodeti põhiliselt läti juustu, mille valmistamismeetod oli lihtsam, kuid 1946. aastal alustati ka teiste hollandi tüüpi väikejuustude tööstuslikku tootmist. Juustutootmise algusaastatel puudusid juustuvalmistamise ruumid ja ka kvalifitseeritud juustumeistrid, seetõttu oli ka toodangu kvaliteet kõikuv.

 

1950ndad - revolutsiooniline tehnoloogia juustutööstuses

Kvaliteedi parandamise eesmärgil töötati 1956. aastal välja uus juustuvalmistamise tehnoloogia, mis võeti hiljem üleliiduliselt ka teistes liiduvabariikides kasutusele. Tegemist oli meetodiga, mis kiirendab juustu valmimist kuni kaks korda - seda sai turustada varasema 60 päeva asemel 45 päeva vanuselt. Sellise tehnoloogia kasutamine võimaldas toota tunduvalt rohkem kõrgekvaliteedilist juustu.

1960ndad - juustuteo algus Rannus

Esimene juustutegu tehti Rannus 1960. aasta juulis, vanas võitööstuses 2000-liitrises kohupiimavannis käsilõikurite abil. See oli Uglitši nimeline juust, mida tehti mõned teod ja viidi laagerduma ehitatavasse juustutööstuse keldrisse. 1961. aasta 25. mail tehti juustu juba vastvalminud juustutööstuses.

1963. aastal alustab Rannu Juustutööstus Hollandi leibjuustu valmistamist See juust on olnud Rannu juustutööstuse toodangu ainunimetus 1997. aastani, mil Rannu suundus tolleaegse Ühinenud Meiereide rüppe.


Hollandi leibjuust

Hollandi leibjuustu valmistamine

1968. aasta hilissügisel valmis uus juustutootmise liin, mille võimsus oli 800 tonni juustu aastas.

 


Tartu PTK Rannu tsehhi hollandi leibjuustu ladu

Rannu Juustutööstuses valmistatud Hollandi leibjuust on sedavõrd märkimisväärne juust sellepoolest, et selle juustu retsept on välja töötatud Eestis Rannus ning Hollandi leibjuustu kui toote nimi on tunduks saanud terves Eestis kui ühe suure kategooriana juustuturul.

1950ndad - revolutsiooniline tehnoloogia juustutööstuses

1970. aastatel oli tööstuse võimsus jõudnud 1400 tonnini, Rannu eksportis Hollandi leibjuustu Venemaale, Poola, Saksamaale ja oli aegu kui eksporditi ka Kuubasse. Eksportjuustule olid hööveldatud puidust kastid, mis vooderdati pärgamentpaberiga. Kasti mahutati kümme juustu. 1970ndatel aastatel pärjati Rannu Piimatööstust taas auhindadega ning üleliidulistel juustukonkurssidel saavutati järjest esikohti. Autasusid sai juustutsehh vabariiklikelgi võistlustel ja au pälvisid ka juustumeistrid. Sellised võtted ja tehnoloogiad olid Nõukogude Liidus esmakordsed.

 

Rannu on esimene juustutööstus Eestis, kus alustati juustu valmistamist kiles. Laiendati tootmist ning mehhaniseerimise kõrval vajati ka töötajaid. Rannu kujunes Õisu ja EPA õpilaste praktikabaasiks, kuhu nii mõnigi peale kooli lõppu tööle asus. Laiendati tootmist ning mehhaniseerimise kõrval vajati ka töötajaid. Rannu kujunes Õisu ja EPA õpilaste praktikabaasiks, kuhu nii mõnigi peale kooli lõppu tööle asus.

1960ndad - juustuteo algus Rannus

Praegune juustutööstus on ehitatud vana piimatööstuse asukohale, vana hoone asus praegusel vastuvõtuhoovil ja on lammutatud.


Rannu juustutööstuse kollektiiv sots.võistluse lipuga, mida hoiab Valev Vanker

 

1994. aasta maist nimetatakse Tartu Piimatoodete Kombinaat ümber – uueks nimeks sai Keskpiimaühistu ”Tartu Piim”, 1997. aasta oktoobrist on Rannu AS Mulgi Meieri juhtida ning 2000. aastal sai Rannu Juustutööstus Ühinenud Meiereide Meierei Tootmise Aktsiaseltsi osaks. 2001. aasta märtsis müüdi Rannu Juustutööstus Estover OÜ-le, rentnikuks sai tööstuses OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus (PMJT).


Rannu meierei 23.10.1997.a.

PMJT tööstuse renoveerimine aastatel 2002-2009 aitas kaasa toodete kvaliteedi parandamisele ja suurendas tootmist ca kümme korda. Alates 2011. aastast alustati PMJT-s Eesti juustu tootmist, kasutades algupärast ja õiget Eesti juustu tehnoloogiat. Täna toodab Estover Piimatööstus OÜ Rannu tehas ca 8000 tonni toodangut aastas, valmistades traditsioonilist Eesti juustu ja Edam, Gouda, Tilsiter ja Maasdam tüüpi juustu, ricotta-kohupiima, kodujuustu ning võid. Rannu tehase toodang on eestlaste seas populaarne. Lisaks müüakse seda ekspordiks Lätti, Leetu, Soome ja Iisraelisse.