EESTI JUUSTU TÕELINE LUGU

19. sajand: Juust oli eestlaste toidulaual luksus

Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1850-ndatel ja Inglismaal 1870-ndatel aastatel. Ligikaudu samal perioodil asutati juustutööstusi ka mujal Euroopas. Eestis asuti juustu tootma juba Vene Impeeriumi koosseisus. Juustutootmisega tehti algust mõisates, välismaiste juustumeistrite kaasabil. Kõige enam valmistati tollal šveitsi juustu, mida müüdi ka Eestist väljapoole – eelkõige Peterburi. Eesti tavatarbija jaoks oli juust üldjuhul luksus, rohkem kasutati kodudes kohupiima, millest valmistati ka sõira. Sõira võibki pidada esimeseks Eesti oma juustutooteks, mis oli eriti levinud Kagu-Eestis ning mida valmistatakse seal tänini.

20. sajandi algus: Rajati Eesti esimene piimatööstus

Esimene ühistegelikel alustel rajanev piimatööstus asutati 1908. aastal Imaveres. Just sel põhjusel asub 1978. aastast Imaveres ka Eesti Piimandusmuuseum.

1920-ndad: Eesti piimatööstus arenes Vändras

Eesti piimatööstuse arengus on oluline roll Vändral, kus 1921. aastal loodi kohalik piimatalitusühistu. Piimatööstuseks kohandati ümber mõisalt ostetud viljaait. 1922. aastal alustati väikeses tööstuses ka piima vastuvõtmist ja ümbertöötlemist.
Järgnevatel aastatel asutati Vändra ümbruses veel ridamisi teisi sarnaseid väiksemaid piimaühistuid. Väikestes piimatööstustes valmistati algusaastatel põhiliselt võid. Juustutööstused olid Esimese Eesti Vabariigi ajal erakätes.

1930-ndad: Esimesed õppinud juustumeistrid Eestis

Alles 1937. aastal lõpetasid Õisu piimanduskooli juustumeistrite eriklassi esimesed kuus lõpetajat, kes asusid tööle juustutööstustesse. 1930-ndatel valmistati Eestis juustu Puhja Ühispiimatalituses ja Viljandi Piimaühingus. Muu kohalik juustutööstus oli toona erakätes ja natsionaliseeriti 1940. aastaks.

1940-ndad: Kohalik juustutööstus hakkab hoogu sisse saama

Kuni 1940. aastani olid Eestis valmistatud juustu kogused tagasihoidlikud.
Kuni 1947. aastani toodeti põhiliselt läti juustu, mille valmistamismeetod oli lihtsam. 1946. aastal alustati ka teiste hollandi tüüpi väikejuustude tööstuslikku tootmist.
Kuna juustu tootmiseks puudusid vajalikud eeltingimused, nagu näiteks kvaliteetne tooraine, otstarbekohased juustu valmistamise ruumid ning piisavalt kvalifitseeritud juustumeistrid, siis oli algusaastatel valmistatud toodangu kvaliteet üldjuhul ebastabiilne.
Aastate jooksul aga kasvasid kohalike juustumeistrite kogemused. Rekonstrueeriti juustuvalmistamise ruume ja juustukeldreid ning varustati neid parimate seadmetega. Kõik see kokku võimaldas Eesti juustutööstusel Nõukogude Liidu liiduvabariikide seas esimeste hulka tõusta.
Eesti juustutoodangu kvaliteedi tõusu mõjutasid tunduvalt meie piimanduse eriteadlaste oskused ja leiutised.
Kümnendi lõpus valmistati juustu juba 53-s piimatööstuses üle kogu Eesti.

1950-ndad: Eestlased tegid revolutsiooni terves Nõukogude Liidu juustutööstuses

Kvaliteedi parandamise eesmärgil töötati Vändra Meiereis 1956. aastal välja uus juustuvalmistamise tehnoloogia. See võeti hiljem üleliiduliselt ka teistes liiduvabariikides kasutusele. Tegemist oli juustu valmimist kiirendava meetodiga. Eesti autorite leiutis seisnes juustupiimale biopreparaadi lisamises. Nii valmis juust kuni kaks korda kiiremini. Leiutise kasutamine andis suure majandusliku efekti ja võimaldas Eesti juustutööstusel samal tootmispinnal ja samade seadmetega anda tunduvalt rohkem kõrgekvaliteedilist juustutoodangut.
Selle eest tuleb tänada Eesti Juustu isa Urmas Altmerit, kes tuli 1955. aastal Vändra juustutööstusesse juustumeistriks tööle. Suuresti tänu Urmas Altmerile loodi Vändrasse juustu eksperimentaalosakond, kus töötati välja Eesti Juustu valmistamise originaalne tehnoloogia.
Urmas Altmeri poolt loodud originaalse tehnoloogia kohaselt tuli juustu valmistamise kiirendamiseks lisada segupiimale vastavat biopreparaati. Seda tehnoloogiat hakati kasutama Eestis seni toodetud Jaroslavi juustu valmistamisel.
Kuna biopreparaadi lisamine juustumassile oli revolutsiooniline, siis sai juust tema loojate rahvuse järgi uue nime – Eesti Juust.
1958. aastal tunnistati Eesti Juustu valmistamise tehnoloogia Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Leiutiste ja Avastuste Komitee poolt leiutiseks ning selle autoritele anti tänukirjad ning maksti rahalist preemiat 10 000 rubla.
1959. aastal asuti järgmisena uuenduslikku juustuvalmistamise kiirmeetodit katsetama ka Selja Võitööstuses.

Vaata lähemalt – Eesti Juustu lugu: 19. sajand – 1950 

1960-ndad: Eesti Juustu hea maitse aina levis

Sama meetodit hakati kasutama Eesti Juustu tootmisel üle Eesti. 60-ndate aastate alguses toodetakse Eesti Juustu peale Vändra ja Selja veel Jõgeva, Põltsamaa, Valjala ja Koigi juustutööstustes. Biopreparaati hakati lisama ka teistele juustudele – näiteks madalama rasvasisaldusega Pärnu juustule.
Et eristada õiget ja autentset Eesti Juustu kõigist teistest juustudest, pandi selle pakendile 1967. aastal ilusa heledapäise Eesti tüdruku pilt. Se’st ajast peale on õige Eesti Juustu pakendit ehtinud ikka ja alati just see ilus Eesti Juustutüdruk.
Eesti Juustutüdruku välimust on aja jooksul kaasajastatud, kuid tegemist on ikka ja alati selle sama linalakaga, kes 1967. aastast saati Eesti Juustu pakendit kaunistab. Kena Eesti Juustutüdruku järgi tunned ka tänapäeval originaalse Traditsioonilise Eesti Juustu ära.

1970-ndad: Vändras valmistati ainult Eesti Juustu

Seoses uue võivalmistamise liini käikulaskmisega Pärnu kesktsehhis, lõpetati Vändras 1977. aastal või tegemine ja keskenduti ainult Eesti Juustu tootmisele, mille nõudlus järjest kasvas. 1975. aastaks toodeti Eestis juustu juba 20-s piimatööstuses.

1980-ndad: Eesti Juust nägi üha ilusam välja

1980. aastal pandi tööle Paide uus juustutsehh, kus hakati Paide- ja Emmentali juustu tootma. Samal ajal muutus ka Traditsioonilise Eesti Juustu välimus. Juba 67-dast aastast Eesti Juustu pakendil ilutsenud Eesti Juustutüdruk sai moodsama väljanägemise.

1990-ndad: Eesti Juustu uusversioone tekkis nagu seeni pärast vihma

Kuna uue meetodi järgi valmistatud juustu kvaliteet oli parem, hakati seda laialdasemalt juurutama ka taasiseseisvunud Eesti juustutööstustes. Eesti Juustu tootsid 1990-ndate alguses Pärnumaal lisaks Vändra juustutööstusele ka Selja ja Tõstamaa ning Jõgevamaal Põltsamaa juustutootmistsehh. Ent 1996. aastal lõpetati Tõstamaal juustu tootmine. Urmas Altmeri poolt 1956-ndal aastal välja töötatud originaaltehnoloogia alusel jätkasid 90-ndate teisel poolel Eesti Juustu tootmist Vändra ja Selja juustutööstused. Nende toodangut aitas üle kogu vabariigi turustada Estover. Põltsamaa juustutehases vahetati välja tootmisseadmed ja hakati tootma vormilt sarnast aukudeta „eesti juustu“.

Vaata lähemalt – Eesti Juustu lugu: 1950-1990

Õige Eesti Juustu eristab teistest originaalne valmistamise tehnoloogia

Peale Vändra-, Selja- ja Rannu juustutööstuste koondamist, jätkab Estover täna ainsana Eesti Juustu traditsioonide elus hoidmist. Jätkuvalt valmistab Estover Eesti Juustu härra Altmeri poolt väljatöötatud originaalse tehnoloogia alusel.
Traditsioonilist Eesti Juustu vormitakse plastist. Plast moodustatakse nii, et juustuterade vahele ei satuks õhku. Selleks eelpressitakse juustutera vadaku all piisava surve all ligi pool tundi. Ükski teine juustutootja Eestis seda enam ei tee, sest moodsas maailmas on traditsiooniline meetod paljude jaoks liiga keeruline ja kallis.

Eelpressitud juustuplast lõigatakse sõltuvalt kasutatavatest lõpp-pressvormidest 35-60 cm pikkusteks, 10 cm laiusteks ja 10 cm kõrgusteks risttahukateks, mis seejärel vormidesse lüüakse.
Nüüd toimub juustu lõpp-pressimine, mis kestab 1.5 – 2 tundi. See kindlustab juustule ettenähtud füüsilised omadused, välimuse ja loob eeldused juustuaukude tekkeks. Pressimise järel võetakse juustud vormidest välja ja soolatakse soolvees kuni kaks ööpäeva.

Soolamise järel pakitakse juust kilesse ja toimetatakse vähemalt 30’ks ööpäevaks lattu laagerduma.

Selleks, et valmistada üks kilo maitsvat Eesti Juustu, läheb tarvis umbkaudu 10 liitrit kvaliteetset eestimaist piima.

Ainult originaalses Eesti Juustus on augud

Traditsioonilise Eesti Juustu kuulsus ja armastatud maitse on ahvatlenud ka teisi juustutootjaid valmistama oma versioone Eesti Juustust. Valmistatakse suisa kandilisi Eesti Juuste. Õnneks tunnete autentse ja õige Traditsioonilise Eesti Juustu ära ainuomaste tunnuste järgi.

Urmas Altmeri poolt väljatöötatud standardi järgi on Traditsiooniline Eesti Juust poolkõva, täisrasvane, mõõdukalt soolane valmisjuust. Sellel on üksikud 3-5 mm läbimõõduga ümmargused või veidi ovaalsed augud, mida tekitab ainulaadne valmistusmeetod. Augud on kindel märk Eesti Juustu kvaliteedist ja ettenähtud hulgal organismile kasulikest koostisosadest.

Eesti Juustu originaalne silindrikujuline läbimõõt on 9 – 10 cm, pikkus 10 – 60 cm ja mass 0,8 – 4,5 kilogrammi.

Kogenud juustusõber ei aja Eesti Juustu auke ühegi teise juustu omadega segi. See on originaalse Traditsioonilise Eesti Juustu garantii.

Vaata lähemalt – Eesti Juustu lugu: 3. 1990 – originaalne valmistamise tehnoloogia

Eesti Juust täispiimast

Aastal 2018 töötasid Estover Piimatööstuse juustumeistrid välja juubelijuustu, mis kannab nime „Eesti Juust täispiimast“. Juust on valmistatud täispiimast, kasutades loomset laapi ning laagerdatud vähemalt kolm kuud.

Uudistoote turule toomise eesmärk oli Traditsioonilise Eesti juustu 60. sünnipäeva tähistamine. Eesti Juust täispiimast on Estover Piimatööstuse tehnoloogide austusavaldus Eesti juustu tehnoloogia väljamõtlejatele Urmas Altmerile, Karl Voitkile jt, kes tollal Traditsioonilise Eesti juustu sünni taga seisid. Eesti Juust täispiimast võitis kiirelt inimeste südamed ning Nielseni kaheosalise uuringu tulemusena pärjati 2018. aasta menukamaiks uudistooteks Estover Piimatööstuse poolt toodetav Eesti Juust täispiimast.
Eesti Juustutüdruku välimust on aja jooksul kaasajastatud, kuid Eesti Juustu Täispiima pakendil olev Eesti Juustutüdruk on see sama kaunis linalakk, kelle pilt oli pakendil ka aastal 1967. Täna on blondi tüdruku pilti kandev juust tuttav igaühele ja tegu on eestlaste lemmik juustuga.

Tee temaga tutvust!